5
Dáruiduhttin
1800 logus álggahuvvui garra nationála lihkadus Norggas ja eará riikkain Eurohpás. Oaidnu lei dat ahte Norga lei boares stáhta mii galggai hukset ođđaáiggáš stáda, manjel go lei leamaš dánska ja Ruoŧa válddi vuolde 400 jagi. Nationala oktavuohta šattai mihttu. Seammás bohciidedje jurdagat heajut ja buoret olmmoščearddaid hárrái. Sámi kultuvrra oidne primitiivan ja ahte dat lei dubmejuvvon nohkkat ođđaáigásaš máilmmis
1851 ásahii Stuorradiggi Finnefondet, mii galggai ruhtadit «dárogiella ja dárogiela ovdáneami sápmelaččaid ja kvenaid gaskkas. Dat ahte “geavahit oahppiid eatnigiela skuvllas gáržžui dađistaga”. Olu mánát eai ipmirdan maid oahpaheaddji logai, go skuvlii álge. Guovllu báhpain lei ovddasvástádus bearráigeahčat ahte direktiivvat čuovvoledje, go sii ledje skuvlastivrraid jođiheaddjit. Oahpaheaddjit mat bures lihkostuvve mánáide oahpahit dárogiela,ožžo lassi bálkká Finnafoanddas.
Eará dáruiduhttin doaimmat ledje internáhttaskuvllat mat ožžo mánáid eret iežaset ruovttubirrasiin ja maid gáibádusat ahte galge dárogiela máhttit ja ahte galgá dárogiel goargu jus galgá eatnama oastit (guoskkai Finnmárkui)
1900 logu álggus álggii ráhččan gáhttet vuoigatvuođaid sámi giela ja kultuvrra ektui, maiddái mearrasámi guovlluin, gos dáruiduhttin lei leamaš garas. Dat ii lean sáhka das ahte olbmot eai háliidan leahkit norgalaččat, muhto ahte eai háilidan vajálduhttit sámevuođa.
Manjil nuppi májilmmisoađi nohkke dat rasisttalaš ideologiijat. Dáruiduhttin unnui dađistaga maŋil soađi. Dehálaš lei ahte šattai fas lohppii geavahit sámegiela skuvllas. Mearrasámi guovlluin bođii dát rievdadus menddo manjit. Buolvvaid čađa lei bidjun nu olu heahpat ja headjuvuotta olbmuide sin giela ja kultuvra dihte, ahte sii jorgaledje sealggi sámevuhtii.
