{"id":15165,"date":"2025-04-30T19:39:48","date_gmt":"2025-04-30T17:39:48","guid":{"rendered":"https:\/\/mtmu.no\/?page_id=15165"},"modified":"2025-10-22T13:50:09","modified_gmt":"2025-10-22T11:50:09","slug":"nomadskuvla-devddesvuomis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/","title":{"rendered":"Nomadskuvla Devddesvuomis"},"content":{"rendered":"\t\t<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"15165\" class=\"elementor elementor-15165 elementor-15141\" data-elementor-post-type=\"page\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"has_ae_slider elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-5423c91d elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default ae-bg-gallery-type-default\" data-id=\"5423c91d\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\" data-settings=\"{&quot;jet_parallax_layout_list&quot;:[]}\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"has_ae_slider elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-33a34c78 ae-bg-gallery-type-default\" data-id=\"33a34c78\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-598b5f3 elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"598b5f3\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7aa3e51 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"7aa3e51\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h1 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Nomadskuvla Devddesvuomis<\/h1>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-67c72a3d elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"67c72a3d\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<blockquote><p><em>\u201cLehket \u00e1innas buorred\u00e1htola\u010d\u010dat s\u00e1pmela\u010d\u010daide juohke l\u00e1hk\u00e1i, ja dahket sin \u0161igola\u0161, \u010dielggus ja mealgat muddui oahppan olmmo\u017ein. Muhto allet divtte sin njoallut sivilisa\u0161uvnna g\u00e1ris mu\u0111ui,dat \u0161add\u00e1 a\u014bkke du\u0161\u0161e njoallun, muhto ii leat leama\u0161 iige galgga goassege \u0161addat buressivdn\u00e1dussan. Lapp skall vara lapp\u201d (s\u00e1pmela\u0161 galg\u00e1 leat s\u00e1pmela\u0161).<\/em><\/p><\/blockquote>\n<p><\/p>\n<p style=\"padding-left: 40px;\">&#8211; Karl Vitalis Karnell, b\u00e1hppa ja skuvlainspektevra. \u201dLapparna och civilisationen\u201d Dagny:s, 1906<\/p>\n<p>1800-logu loahpa r\u00e1jes 1900- logu gaskamuddui biddjojuvvo boazoeaigg\u00e1diid m\u00e1n\u00e1t Ruo\u0167as dan nu goh\u010doduvvon \u00abnomadskuvlii\u00bb.<\/p>\n<p>Dat gulai st\u00e1htii, lei sirrejuvvon gieldda \u00e1lbmotskuvllain, ja lei du\u0161\u0161e boazodoallos\u00e1pmela\u010d\u010daid m\u00e1n\u00e1id v\u00e1r\u00e1s. Oahpahussii gulle vuo\u0111\u0111og\u00e1lggat lohkamis, rehkenastimis, \u010d\u00e1llimis ja risttala\u0161vuo\u0111am\u00e1httu. Nomadskuvla lei juhkkojuvvon 2 ceahkk\u00e1i. 1-3-luohk\u00e1id oahpahus \u010da\u0111ahuvvui skuvlag\u00e1mmiin v\u00e1rreguovlluin gos boazodoallobearra\u0161iin ledje geasseguohtumat. 4-6-luohkat o\u017e\u017eo oahpahusa d\u00e1lveguohtunguovlluin d\u00e1b\u00e1la\u0161 skuvlavisttiin, dahje visttiin mat ledje l\u00e1igohuvvon dan ulbmilii. Skuvla lei geatnegahtton, ja oahpahusgiella lei ruo\u0167agiella<\/p>\n<p>Nomadskuvla lei vuo\u0111\u0111uduvvon dan namuhuvvon \u00ablapp skall vara lapp\u00bb (\u00abs\u00e1pmela\u0161 galg\u00e1 leat s\u00e1pmela\u0161\u00bb) filosofiijii: S\u00e1pmela\u010d\u010dat galge h\u00e1rj\u00e1nit \u00absiviliserejuvvon\u00bb eallimii. Nomadskuvlla oahppit galge fillehallot eret dain \u00e1rbevirola\u0161 eal\u00e1husain.<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8f64bc6 elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"8f64bc6\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"has_ae_slider elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-0ba21aa elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default ae-bg-gallery-type-default\" data-id=\"0ba21aa\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\" data-settings=\"{&quot;jet_parallax_layout_list&quot;:[]}\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"has_ae_slider elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-95014f7 ae-bg-gallery-type-default\" data-id=\"95014f7\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f9c0eb7 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"f9c0eb7\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p style=\"padding-left: 40px;\">1920- logus virg\u00e1duvvui Hellfrid Leijer Gr\u00e4nnas M\u00e1tta-Ruo\u0167as eret nomadskuvlla oahpaheaddjin. Son \u010d\u00e1lii juogal\u00e1gan beaivegirjji, ja das oahp\u00e1snuhtt\u00e1 son min konkrehta v\u00e1s\u00e1husaide, guhkkin eret bajitd\u00e1si ideologiijas. Ovtta geasi oahpahii son Lainiovuoma\/Devddesvuomi \u00abD\u00f8desskogen\u00bb s\u00e1me\u010dearu m\u00e1n\u00e1id:<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Devddesvuopmi,iigo leat issoras namma??\u00bb Go mun vuostta\u0161 geardde gullen nama jurdda\u0161in mun juoga mii lea fasti, gos lea juoga seavdnjat ja galmmas &#8220;orru&#8221;, juoga mii lea hui ealnnjehas. Muhto dat lei \u00e1ibbas boastut! Devddesvuopmi lea hirbmat \u010d\u00e1ppa b\u00e1iki Likk\u00e1 vuolde gos devddesjohka lea vulobealde leagis ja Devddesj\u00e1vri lea dego stuorra, \u0161elges silbaspeajalin veah\u00e1 dobbeleappos. Ja de v\u00e1rit birra gosa ihkinassii geah\u010destat. Vihttanuppelohk\u00e1i minuhta v\u00e1zzinm\u00e1tkki baj\u00e1s ie\u0161 duoddarii. Devddesvuomis leat g\u00e1vcci sm\u00e1vva suovvaluvvan goa\u0111i oktiibuot main oktiibuot \u00e1sset vihttanuppelohk\u00e1i olbmo, ollu beatnagat ja golbma g\u00e1icca. Go lea guoktelogi kilomehtera lagamus d\u00e1llui, de mii orrut ie\u017eamet m\u00e1ilmm\u00e1\u017eis Devddesvuomis.<\/p>\n<p><em><br \/>\nD\u00e1l \u00e1iggun muitalit makk\u00e1r Devddesvuopmi lei dalle go mun bohten deike geassem\u00e1nu njealljenuplog\u00e1t beaivvi \u00e1lggahit ie\u017ean skuvlla. Eahkes geassem\u00e1nu 13. beaivvi vulggiimet mii Gamnesas-ma\u014bemus d\u00e1lus. Lei Orpus, okta s\u00e1pmela\u0161 gii galggai mu vie\u017e\u017eat &#8211; &#8220;Unnaha\u0161&#8221; su logi jahk\u00e1sa\u0161 b\u00e1rtn\u00e1\u0161, mu skuvlab\u00e1rdni gi\u0111a mielde ja mu buorre ustit, ja guokte noa\u0111\u0111ehearggi Vuostta\u0161 miilabeali lei du\u0161\u0161e h\u00e1vski, sogiin \u00e1iddo luovvanan urbi, mii haksui arvvi ma\u014b\u014bil. Duokkot d\u00e1kko oidnojedje \u010d\u00e1ppa lie\u0111it, v\u00e1rit sevve ja gesse min ovddabealde. Ma\u014b\u014bil go leimmet v\u00e1zz\u00e1n moadde diimmu, de rievddai \u00e1ibbas. Muhtun sevdnjes dielkkut oidnojedje duokkot d\u00e1kko. Buot lie\u0111it ledje j\u00e1vkan, soahkemuorat \u0161adde alas, ja okta, guokte, golbma leimmet mii muohtaguovllus. Gassa, v\u00e1ivves njuoskamuohta, mii muhtumin guttii, ja masa muhtumin vuojui. <\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nJuste go mun ledjen v\u00e1zzimin cuo\u014bu alde ja illudeame man bures manai, de \u010dalgen mun muohttagii, muhtumin gitta seakk\u00e1\u017ea r\u00e1dj\u00e1i ja muhtumin orron dego liv\u010d\u010den eatnama \u010da\u0111a manname. Guovtte geardde bis\u00e1neimmet mii, \u010dohkkiimet veah\u00e1\u0161 ovssiid dollii, ja vuo\u0161\u0161aimet g\u00e1fe muhtun bievllas. Gos mii n\u00e1vdda\u0161eimmet dan duoldi b\u00e1hkka g\u00e1fe, hillag\u00e1hkuid ja dan goike bohccobierggu! Ma\u014bemus beallemiilla lei surgat.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nDu\u0161\u0161e, du\u0161\u0161e njuoska obbasat. Mun fillejin m\u00e1\u014bgii mu duo\u0111ala\u0161 ofela\u010d\u010da boagustit ie\u017ean d\u00e1rpmehisvuo\u0111ain, muhto o\u017e\u017eon maidd\u00e1i r\u00e1mi &#8221; Don leat hirbmat \u010d\u00e1ppa oahpaheaddji.&#8221; Ma\u014bemus bihtt\u00e1 \u010duigen mun. Dii. 1\u20442-5 \u010duo\u010d\u010duimet mii Orpusa goa\u0111i olggobealde, ja muhtin minuhtaid ma\u014b\u014bil \u010dohkk\u00e1jin mun duollji alde dollag\u00e1ttis garra liegga g\u00e1fiin, goalmm\u00e1t geardde d\u00e1n ija! Ja vel muhtin minuhtaid ma\u014b\u014bil veall\u00e1jin mun gissojuvvon boares boares s\u00e1vzzaduollji siste r\u00e1ggasa vuolde m\u00e1n\u00e1id, beatnagiid ja vuoras olbmuid searvvis. G\u00e1r\u017ei gal lei. Go lihkestin, de dovden mun su gie\u0111a dahje juolggi gii lei b\u00e1lddas. Muhto mun o\u0111\u0111en v\u00e1iban olbmo buori nahk\u00e1ra dii. 12 r\u00e1dj\u00e1i gaskabeai\u00e1iggi, go gull\u00e1jin \u0161urain ie\u017ean birra ja o\u017e\u017eon g\u00e1fe dakka vi\u0111e o\u0111\u0111asit. Dasto ledjen olgun ja \u010d\u00e1jehin bievlla, gos mu goahti galggai leat. Eai g\u00e1vdnon nu ollu bievllat Devddesvuomis dalle, jus galggai &#8220;r\u00e1nnj\u00e1id&#8221; lusa, de fertii \u010duoigat dahje g\u00e1llit muohttaga.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nDii. g\u00e1vccis dan seamma eahkeda f\u00e1rrejin mun ie\u017ean stuorra goaht\u00e1i mas lea Devddesv\u00e1rri dego muvran ovtta bealde, ja Devddesjohka l\u00e1vlu ie\u017eas ovtta\u0161uo\u014bat l\u00e1vlaga ijatbeaiv\u00e1i vulobealde.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nLedje molsa\u0161uddi beaivvit ja vahkut mat bohte. Mis lei muohta olles geassem\u00e1nu. Ijat ledje issoras galbmasat. Mun riehkidin lihkat i\u0111idiid ja bidjat dola. Muhto go g\u00e1fegievdni lei biddjojuvvon dola badjel, de lea ovttat manu mannan buorebut. Ma\u014b\u014bil arvigo\u0111ii. Olles suoidnem\u00e1nu lei beaivv\u00e1dat vihtta olles beaivvi. Nu ahte in oaidn\u00e1n gaskaijabeaivvi gal ollu dien geasi! Ovtta di\u014bgga oahpat don goahteskuvlla oahpaheaddjin, leat gierdeva\u0161! Daid beivviid go bossu nu garrasit ahte don j\u00e1hk\u00e1t ahte olles goahti oktan m\u00e1n\u00e1iguin ja girjjiiguin ja d\u00e1vviriiguin mannet devddesv\u00e1ri badjel, de lea mis uksa \u010dadnojuvvon gitta olles beaivvi, mu\u0111ui dat loktana njurggu ja b\u00e1lkesta s\u00e1tto- ja gutnabalvvaid min ala, go suovva lea l\u00e1httis olles beaivvi, nu ahte \u010dalmmit spiidejit ja golget, de don oahpat \u0161addat gierdeva\u0161. Dan don gal m\u00e1\u014bgga l\u00e1hkai oahpat s\u00e1pmela\u010d\u010dain. Dat leat ima\u0161la\u0161 gierdeva\u0161 ja vuollega\u0161 olbmot. Ovtta mu skuvlab\u00e1rtn\u00e1\u017eiin, Heikkis, lea d\u00e1n geasi leama\u0161 fasttes bulli g\u00e1ibbis. Son bo\u0111ii skuvlii m\u00e1\u014bga beaivvi ma\u014b\u014b\u00e1laga ulloliinniin gissojuvvon \u010doddaga ja g\u00e1ibbi birra. Go mun jerren mii dat lea, v\u00e1stidii son ahte dat lei &#8220;v\u00e1rka&#8217; ja ahte muhtun lei &#8220;geah\u010d\u010dan dan&#8221;, vai dan buorr\u00e1na. Muhto muhtun beivviid ma\u014b\u014bil v\u00e1lden mun \u010deabetliinni eret sus, ja fuom\u00e1\u0161in ahte lei leama\u0161 sidjon guhk\u00e1 nuppi beale g\u00e1ibbis. Juo, de fertejin ohcat \u00e1lgoveahkkesk\u00e1hppu ja nu de geavai, mun mun o\u017e\u017eon r\u00e1iggi bull\u00e1i ja boh\u010den sieja olggos. Juohke eahkeda son bo\u0111ii oa\u017e\u017eut div\u0161\u0161u, mun han fertejin doallat h\u00e1vi rabas nu guhk\u00e1 go bisttii. Su stuora, sevdnjes \u010dalmmit ledje muhtumin \u0161ealgadat gatnjaliiguin, muhto son mojohalai \u00e1lohii gierdeva\u010d\u010dat go mun \u00e1rpmihin su. Mun ledjen giiteva\u0161 ja ilus go Heikki buorr\u00e1nii fas, ja su eadni bo\u0111ii ja attii munnje miese\u010doarbbeali &#8220;d\u00e1lkkodanm\u00e1ksun&#8221;.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nMun r\u00e1hkistan s\u00e1mem\u00e1n\u00e1id sakka. \u00c1lohii leat sii ilus, buorremielala\u010d\u010dat dego beaivv\u00e1\u017eat, ja go arv\u00e1 nu ahte bea\u0161k\u00e1, d\u00e1vj\u00e1 d\u00e1n geasi, ja sii leat ie\u017easet n\u00e1hkkeg\u00e1rvvuiguin leat dego njuoska buss\u00e1\u010divggat. I\u0111idiid seamma buoremielala\u0161 ja ilola\u0161 &#8220;Buorre i\u0111it, oahpaheaddji!&#8221; \u00c1lohii gillejit veahkehit, guoddit muoraid ja \u010d\u00e1zi ja ear\u00e1niid g\u00e1lgat! Ja sii leat nu soabala\u010d\u010dat, siivot nuppiid vuost\u00e1.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nJuo, lei som\u00e1 gaskaija beaivv\u00e1\u017ea \u010duovggas, daid beivviid go oinnii dan, dan geasi. \u010cohkk\u00e1jin d\u00e1vj\u00e1 olles ija goahteuvssa guoras ja oidnen movt beaivv\u00e1\u0161 ivdnii v\u00e1riid juohkel\u00e1gan ivnniiguin, alidin, s\u00e1hppadin, \u010duvgesruoksadin, gollin. Mus lei Per Gynt mielde girjer\u00e1djosis dan geasi ja mun v\u00e1sihin dan. Ja l\u00e1vustan lei oskk\u00e1ldas ja guoibm\u00e1s skibir, som\u00e1s ja bolfe beana, man namma lei Ran. Dat lei mu guossis ovtta beaivvi, g\u00e1vnnahii ahte mu goa\u0111is lea r\u00e1fi ja buorre, vulggii ruoktot eahkes ja bo\u0111ii fas nuppi beaivvi, \u010duvodii mu v\u00e1ris ja lei buorre skihp\u00e1r, muhto ii idjadan &#8211; ear\u00e1go oktii.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nLei ollu bargu olles geasi, juohke ma\u014b\u014belgaskabeaivvi mannen mun go\u0111iide \u010d\u00e1llingirjjiin ja \u00e1ppesgirjjiin, ja fertejin oahppat \u00e1ppesgirjii biergasiid namaid s\u00e1megillii nuppi beaivvi oahpahussii. Dat lea oalle v\u00e1ttis oahpahit go ii m\u00e1hte sihke s\u00e1megiela ja ruo\u0167agiela. Juo lei sihke ja dan geasi. Go beaivi b\u00e1ittii ja lei b\u00e1hkka, de lei h\u00e1vski, muhto go arvvi olles beaivvi ja goa\u0111is ii lean goike dielkuge, dolla ii buollan, suovva g\u00e1skkii \u010dalmmiid, de v\u00e1illahin d\u00e1vj\u00e1 d\u00e1hki oaivvi badjel ja dovden dego okta d\u00e1rogielat oahpaheaddji logai, ma\u014b\u014bel go lei leama\u0161 ovtta skuvlabeaivvi goa\u0111is bieggan ja heajos d\u00e1lkin, &#8220;Juo, d\u00e1ppe lea deh\u00e1la\u0161 oaidnit ide\u00e1la barggu duog\u00e1bealde.&#8221; Ma\u014bemus vahku ovdal go skuvla galggai nohkat lei \u010dak\u010dam\u00e1nu \u00e1lggus, dalle goas lei seavdnjat dego seahka siste eahkediid. Dan vahku v\u00e1sihedjen oalle ilgadis d\u00e1hp\u00e1husa, muhto dalle oidnen eambbo go goassege ovdal ipmila v\u00e1rjaleaddji gie\u0111a olbmom\u00e1n\u00e1\u017ea badjel okto v\u00e1ris.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nS\u00e1mit ledje f\u00e1rren devddesjoga nuppi beall\u00e1i, bohccuid dihte, mii mearkka\u0161ii ahte b\u00e1hcen okto ovdde\u0161 goahtesadj\u00e1i. Go galgen sin lusa, de fertejin vuos v\u00e1zzit vuovdd\u00e1\u017ea \u010da\u0111a, dasto jeakki badjel, ja dasto v\u00e1zzin\u0161aldi alde joga badjel. Vuostta\u0161 beivviid manai bures. Ran bo\u0111ii oskk\u00e1ldasat, muhto manai ruoktot eahkes, ja de mun \u010dohkk\u00e1jin okto doppe dollag\u00e1ttis goa\u0111is. Orui nu guoros go r\u00e1nnj\u00e1t eaige beatnagat gullon. Ovtta beaivvi arvv\u00e1skii ja \u0161attai stoarbma. M\u00e1n\u00e1t dopme ruoktot ma\u014b\u014bel go skuvla nogai. Mun \u010dohkk\u00e1jin ie\u0161 okto goa\u0111is ja geah\u010d\u010dalin dola eastadit j\u00e1ddamis. Sevnnjodii eambbo, ja ballen hirbmosit mannat olggos vie\u017e\u017eat muoraid sisa. Loahpas \u010dohkk\u00e1jin goavrut dola luhtte ja gullen movt stoarbma \u0161uvai ja arvi be\u0161kkii, in oaidn\u00e1n dahje s\u00e1htt\u00e1n b\u00e1ttiid b\u00e1rgidit. Dalle dovden mun oktonasvuo\u0111a v\u00e1ris nugo goassege ovdal in leat dahkan. Muhto juste go lei vearr\u00e1mus, de skoabai &#8220;goahteuksa&#8221; ja Ran bo\u0111ii sisa, njuoskan ja bolffas, muhto ustitla\u0161 ja buorre nu go \u00e1lohii, buot \u010duvggodii. Mun bidjen g\u00e1fe duoldat. Ran bibmojuvvui ja nja\u014bggai dollag\u00e1dd\u00e1i. Munnos lei buorre dilli ovttas. Mun mannen nohkat &#8220;r\u00e1ggasa&#8221; vuoll\u00e1i duollji vuoll\u00e1i ja Ran lei mu b\u00e1lddas ja ledjen measta nohkan, go Ran harrago\u0111ii f\u00e1hkka ja de ruohtastii olggos, cielai suhtuin, ja mun veall\u00e1jin das stirdon baluin. Muhtun \u00e1iggi gea\u017ees bo\u0111ii son sisa, n\u00e1\u0111ui mu b\u00e1ldii ja loahpas mun nohken. Go muitalin s\u00e1pmela\u010d\u010daide, ahte lei albbas dahje geatki mii lei boaht\u00e1n sin lusa! Muhto lei v\u00e1rra alit f\u00e1pmu mii s\u00e1ddii Ran mu lusa dan eahkeda. Mun j\u00e1hk\u00e1n dan oll\u00e1sit.<\/em><\/p>\n<p><em><br \/>\nEar\u00e1 h\u00e1ve oidnen maidd\u00e1i \u00e1h\u010di gie\u0111a. Ledjen leama\u0161 vuollin G\u00e1masnj\u00e1rggas, guokte miilla eret, ja vie\u017e\u017ean vuoja, mielkki ja veah\u00e1 ear\u00e1 borramu\u0161a. Go mun vulgen ruoktot sotnabeaivvi de \u0161attai mierk\u00e1 v\u00e1ris. \u00c1lggos in ballan, luodda lei hui oahpis munnje. Muhto go mun v\u00e1zzen ja v\u00e1zzen, gitta dass\u00e1\u017eii go v\u00e1iben ja oidnen ahte ledjen riekkisin v\u00e1zz\u00e1n ja boaht\u00e1n seamma sadj\u00e1i ballagohten mun, \u010dohkkedin gea\u0111ggi ala ja dahken dan mii lea jierpm\u00e1la\u010d\u010damus, rohkadallen Ipmilii! Ja, ale fuola, mierk\u00e1 loktanii veah\u00e1\u0161, dan mutto ahte oidnen Devddesj\u00e1vrri silbaspeadjala. Dalle dihten gos mun lean ja dopmen ruoktot. Lei buorre boahtit goaht\u00e1i gos dolla lei buollimin ja diehtit ahte s\u00e1pmela\u010d\u010dat ledje leama\u0161 doppe cahkkeheame, vai munnje lea liekkas go joavddan ruoktot. Mun ledjen vuorr\u00e1stuhtt\u00e1n sin; sii lohke. Mun ja s\u00e1pmela\u010d\u010dat \u0161attaimet hui buorit skihp\u00e1ra\u010d\u010dat dan geasi. In goassige vaj\u00e1lduhte man ustitla\u010d\u010dat ja veahkk\u00e1t sii ledje m\u00e1ttarivgu riebu vuost\u00e1 v\u00e1ris!<\/em><\/p>\n<p>Juste ovdal soa\u0111i lei Inger Marie Gamnes oahppi skuvllas. D\u00e1n NRK-skearrus son h\u00e1ll\u00e1 ear\u00e1 skuvlabeaivvi birra: <a href=\"https:\/\/tv.nrk.no\/program\/FTRO30000688\">Livet i D\u00f8desskogen &#8211; NRK TV<\/a><\/p>\n<p>1950-logus \u00e1lggahuvvui bargu ear\u00e1huhttit nomadskuvlla. Johtaleaddji oahpahus nogai, ja \u00e1sahuvvo intern\u00e1htat. 1962:s \u00e1sahuvvui vuo\u0111\u0111oskuvla, ja s\u00e1pmela\u010d\u010dat o\u017e\u017eo rievtti v\u00e1lljet skuvlam\u00e1lle.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d957afb elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"d957afb\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nomadskuvla Devddesvuomis \u201cLehket \u00e1innas buorred\u00e1htola\u010d\u010dat s\u00e1pmela\u010d\u010daide juohke l\u00e1hk\u00e1i, ja dahket sin \u0161igola\u0161, \u010dielggus ja mealgat muddui oahppan olmmo\u017ein. Muhto allet divtte sin njoallut sivilisa\u0161uvnna g\u00e1ris mu\u0111ui,dat \u0161add\u00e1 a\u014bkke du\u0161\u0161e njoallun, muhto ii leat leama\u0161 iige galgga goassege \u0161addat buressivdn\u00e1dussan. Lapp skall vara lapp\u201d (s\u00e1pmela\u0161 galg\u00e1 leat s\u00e1pmela\u0161). &#8211; Karl Vitalis Karnell, b\u00e1hppa ja skuvlainspektevra. \u201dLapparna [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15165","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Nomadskuvla Devddesvuomis - Midt-Troms Museum<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Hellfrid Lejer jo\u0111ihii beaivegirjji Nomadskolas 1920-logus, ja dat add\u00e1 midjiide oainnu konkrehta v\u00e1s\u00e1husaid birra, guhkkin eret ollisla\u0161 ideologiijas.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"se_NO\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Nomadskuvla Devddesvuomis - Midt-Troms Museum\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Hellfrid Lejer jo\u0111ihii beaivegirjji Nomadskolas 1920-logus, ja dat add\u00e1 midjiide oainnu konkrehta v\u00e1s\u00e1husaid birra, guhkkin eret ollisla\u0161 ideologiijas.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Midt-Troms Museum\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/midttromsmuseum\/\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-10-22T11:50:09+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/mtmu.no\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/post3-min.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1500\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1031\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"9 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/nomadskuvla-devddesvuomis\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/nomadskuvla-devddesvuomis\\\/\",\"name\":\"Nomadskuvla Devddesvuomis - Midt-Troms Museum\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-04-30T17:39:48+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-22T11:50:09+00:00\",\"description\":\"Hellfrid Lejer jo\u0111ihii beaivegirjji Nomadskolas 1920-logus, ja dat add\u00e1 midjiide oainnu konkrehta v\u00e1s\u00e1husaid birra, guhkkin eret ollisla\u0161 ideologiijas.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/nomadskuvla-devddesvuomis\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"se-NO\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/nomadskuvla-devddesvuomis\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/nomadskuvla-devddesvuomis\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/ruoktot\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Nomadskuvla Devddesvuomis\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/\",\"name\":\"Midt-Troms Museum\",\"description\":\"Oppdag historiske lokasjoner og landemerker i Midt-Troms!\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"se-NO\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/#organization\",\"name\":\"Midt-Troms Museum\",\"url\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"se-NO\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/08\\\/logo-main.svg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/08\\\/logo-main.svg\",\"width\":258.416,\"height\":45,\"caption\":\"Midt-Troms Museum\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/mtmu.no\\\/se\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"},\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/www.facebook.com\\\/midttromsmuseum\\\/\"]}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Nomadskuvla Devddesvuomis - Midt-Troms Museum","description":"Hellfrid Lejer jo\u0111ihii beaivegirjji Nomadskolas 1920-logus, ja dat add\u00e1 midjiide oainnu konkrehta v\u00e1s\u00e1husaid birra, guhkkin eret ollisla\u0161 ideologiijas.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/","og_locale":"se_NO","og_type":"article","og_title":"Nomadskuvla Devddesvuomis - Midt-Troms Museum","og_description":"Hellfrid Lejer jo\u0111ihii beaivegirjji Nomadskolas 1920-logus, ja dat add\u00e1 midjiide oainnu konkrehta v\u00e1s\u00e1husaid birra, guhkkin eret ollisla\u0161 ideologiijas.","og_url":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/","og_site_name":"Midt-Troms Museum","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/midttromsmuseum\/","article_modified_time":"2025-10-22T11:50:09+00:00","og_image":[{"width":1500,"height":1031,"url":"https:\/\/mtmu.no\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/post3-min.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"9 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/","url":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/","name":"Nomadskuvla Devddesvuomis - Midt-Troms Museum","isPartOf":{"@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/#website"},"datePublished":"2025-04-30T17:39:48+00:00","dateModified":"2025-10-22T11:50:09+00:00","description":"Hellfrid Lejer jo\u0111ihii beaivegirjji Nomadskolas 1920-logus, ja dat add\u00e1 midjiide oainnu konkrehta v\u00e1s\u00e1husaid birra, guhkkin eret ollisla\u0161 ideologiijas.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/#breadcrumb"},"inLanguage":"se-NO","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/nomadskuvla-devddesvuomis\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/mtmu.no\/se\/ruoktot\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Nomadskuvla Devddesvuomis"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/#website","url":"https:\/\/mtmu.no\/se\/","name":"Midt-Troms Museum","description":"Oppdag historiske lokasjoner og landemerker i Midt-Troms!","publisher":{"@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/mtmu.no\/se\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"se-NO"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/#organization","name":"Midt-Troms Museum","url":"https:\/\/mtmu.no\/se\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"se-NO","@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/mtmu.no\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/logo-main.svg","contentUrl":"https:\/\/mtmu.no\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/logo-main.svg","width":258.416,"height":45,"caption":"Midt-Troms Museum"},"image":{"@id":"https:\/\/mtmu.no\/se\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.facebook.com\/midttromsmuseum\/"]}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15165\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mtmu.no\/se\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}